Kliima · heide väljaspool riigipiire
Eesti vähendas heidet kodumaal 31 kuni 33%. Välismaal see suurenes 33 kuni 74%.
Eesti tarbimisest tingitud heide väheneb, kui see tekib Eestis. Heide, mis tekib mujal maailmas tehastes, elektrijaamades ja põldudel kaupade, toidu ja ehitiste tootmisel, suureneb. Kliimaeesmärkides seda ei arvestata.
- Eesti jalajälg on 14–18% suurem kui ametlik heide Eurostati avaldatud riikliku inventuuri andmetel. Täpne vahe sõltub mudelist.
- 47–52% jalajäljest tekib välismaal (2022). 2010. aastal oli see 29–32%.
- Aastatel 2010–2022 vähenes ametlik heide 33%, jalajälg vaid 2–11%.
- Elaniku kohta põhjustab Eesti 9,3 tonni, rohkem kui ELi keskmine 9,0 tonni (13. koht 27-st, Eurostat 2023). Aastatel 2010–2019 vähenes jalajälg 12%, sarnaselt enamiku ELi riikidega; aastatel 2019–2023 vähenes see 20%, kiiremini kui enamikus ELi riikides.
- Väljaspool Eesti piire tekib suurem osa Eesti tarbimise heitest neis riikides: Venemaa, Hiina ja Poola.
- Eesti impordib rohkem heidet, kui ekspordib: 2022. aastal netona 1 mln tonni. Alates 2010. aastast on riigi tulu välisnõudlusest kasvanud 52% (reaalväärtuses); sellega seotud heide on vähenenud 34%.
Lühidalt
Eesti tarbimisest ja investeeringutest tingitud heide tekkekoha järgi
Ametlik näitaja väheneb kiiremini kui jalajälg
Uudistes kasutatav näitaja on heide Eesti territooriumil Eurostati avaldatud riikliku inventuuri andmetel. Aastatel 2010–2022 vähenes see 33%. Jalajälg vähenes samadel aastatel 2–11%. Ametlik näitaja arvestab heidet, mis tekib ekspordi tootmisel, kuid mitte imporditud kaupade heidet.
Eesti võrreldes teiste ELi riikidega
Elaniku kohta põhjustab Eesti 9,3 tonni kasvuhoonegaase (Eurostat, 2023), rohkem kui ELi keskmine 9,0 tonni, 13. koht 27-st.
Kontroll kosmosest
Satelliidid mõõdavad, kui palju metaani on õhus. Selle põhjal saavad teadlased tagasi arvutada, kui palju riik heidet tekitab. Nii saab ametlike andmete kõrvale panna sõltumatu mõõtmise.
Kus heide tekib
Eesti tarbimise välismaine heide tekib kõige enam neis riikides (suurimast alates): Venemaa, Hiina, Poola ja Soome. Vali aasta või käivita ajatelg. Klõpsa riigil, et näha muutust alates 2010. aastast.
Kelle jaoks Eesti heidet tekitab
2022. aastal tekkis Eestis 7 mln tonni kasvuhoonegaase teiste riikide tarbimise ja investeeringute jaoks. Samal ajal tekkis mujal 8 mln tonni Eesti tarbimise jaoks. Seega on Eesti heite netoimportija: mujal tekib Eesti jaoks 1 mln tonni rohkem heidet kui vastupidi.
Kuidas me arvutame
Jalajälg jälgib iga eurot, mille kodumajapidamised, valitsussektor ja ettevõtted lõpptoodetele kulutavad, mööda tarneahelat tagasi riigini, kus heide tekib. Seda teevad nn sisend-väljundmudelid, mis põhinevad kümnete riikide kaubandusstatistikal ja heiteinventuuridel.